Minust on saanud maniakk. Mul telefon on täis pilte kappidest, toolidest, lampidest, piltidest ja muust kraamist, mis mulle vähegi lahe tundub. Mul on silmad koguaeg lahti, ja hea on. Olen leidnud ka mõned leiud. Nii luuleliselt öeldud.
| Mu seljatagune on kaitstud |
Kõndisime Makku ja Reedaga Soomes kirparil ja vaatasime kraami mida Sommid seal müüvad. Esimene ring oli meile kolmele täielik pettumus. Totaalne rämps on müügil, tõdesime. Teisel ringil (meil oli aega ringitada, ootasime Helenet) märkasin juba asju, mida on ka minu lapsepõlvekodus. Iga väike asjake tekitas minus mõnusa kiljatuse, et meil kodus oli ka selline vaas/küünlajalg/kauss, Soomlased kinkisid need minu vanaemale ja vanaisale. Väga paljudele nendest asjadest olen juba praegu silma peale pannud ja mu emal on ütles, et asjad on kasutamiseks, mis tähendab, et ta väga hea meelega loovutab meie perekonna reliikviat minu uude koju. Supertore.
Kolmandal ringil märkasin koorekannu. Täpselt sellist nagu mul vaja on. Ok, tegelt ma ei teadnud üldse, et mul kannu vaja on. Aga see kann on lihtsalt nii nunnu, et ma kogu oma südames lootsin, et sellel ajavahemikul (2 sekundit) kui mina temani kõnnin (2meetrit) ei lenda minu peakohalt üle kotkast, kes haarab kannu enda küüniste vahele. Lendab ära ja veel naerab, minu üle. No vähemalt sellisena nägin ma kannufännist Soomlast ja olgem ausad ma pabistasin ka kahe Eesti tüdruku pärast, kes minuga kaasas lonkisid. Kui ma kannu enda käte sain siis ma tundsin, et viuh nüüd läks küll napilt; viis eurot ja kann oli minu. Ma ei ole mitte kunagi aru saanud kuidas inimestel hulludel päevadel tormavad ja asju rabavad aga jumala eest, ma oleks ise ka olnud valmis väikseks kähmluseks, kui see oleks osutunud vajalikuks.
Mis mul siis selles elus olemas on. Kann, kushettvoodi, kaks kaltsukas saadud tugitooli, söögilaud (millele tegelt hammast ihutakse aga ma ei raatsi tast loobuda) ja … misasja, rohkem polegi midagi või?!? No järelikult! Ok, nüüd ma saan aru, miks on asju hea kirja panna… mul polnud just palju panna. Ljubagi täna rääkis, et tal on vaja pesukuivatusresti, et eelmises elus tal oli see olemas. Et, eelmises elus tal oli palju asju. Mul oli ka tolmuimeja ja röster ja igast kraami. Aga selles elus ma pean need asjad kõik endale välja võitlema. Või siis ostma.
Ja selles elus on lugu, igal asjal oma lugu. Minu lugu.
No comments:
Post a Comment