Ma kirjutasin selle postituse
valmis 31.12. Samal ajal kui tegin aastavahetuseks vanakooli vahvleid. Ei
teagi, miks see ülesse panemata jäi, aga selline ta igatahes tuli. PS! Täitsa muutmata
kujul.
.jpg) |
| Vahvlivärk |
Täna on aasta viimane päev. Ma
saan aegajalt pähe, et ma oma blogisse mitte midagi ei ole kirjutanud. Ja siis
ma muidugi ka alati luban, et kohe kirjutan. Aga mul ei ole olnud aega. Ma ei
tea kuhu see aeg läheb, sest ma ei tee ju mitte midagi :)
Aasta lõppedes tehakse ju ikka
kokkuvõtteid, loetakse tibusid või nii (ma ei saa aru, miks neid alati kevadel
peab lugema). Minul ei ole väga palju kokku võtta. Ütlesin juba sügisel, et ma
ei ole see aasta midagi Ära Teinud. Ma ei ole nullist ülesse ehitanud elu,
korterit; mul ei ole sportlike saavutusi, raamatuid olen ma maru vähe lugenud; koera
ei ole ma ka võtnud, muust rääkimata. Samas mulle tundub, et sellel aastal olen
ma ära teinud väga palju iseenda jaoks ja natuke ka teiste jaoks.
Mis sellest aastast meelde jätta:
Jaanuarikuine legendaarne Mutant Disko, Juu Jääb, kursuse kokkutulek Pärnus, RHCP
kontsert lauluväljakul (konsa oli nagu oli, aga sain sealt endale uue väga
kalli sõbra), tüdrukute väljasõit
Pärnusse, puhkus saarel, Tõrva, maaelu Lius, mitmed kontserdid ja
teatrikülastused, vabatahtliku töö PÖFF-is ja võitlus rottidega.
Ja siis minu kulinaarne saavutus.
Mul on uus armastus. Kõrvits. Konkureerib tatrapudru, võileibade ja praemunaga.
Ma oskan teha kõrvitsasuppi, moosi!, kõrvitsaga omletti, tatraputru ja ma
kindlasti leian talle veel kasutust. Lihtsalt suurepärane kollane pallike, mis
pakkus mulle terveks sügiseks tegevust. Nele kommentaar: „Ei noh, mul on hea
meel, et sul see kõrvits on.“
Ma annan iga aasta lubaduse. Olla
parem kui eelmisel aastal. Ma ei muuda seda.
Supermõnusat uut aastat!
Ahjaa. Kõige tähtsam läks meelest.
Aa, pagan. Ma ei tea, kas ma tohin sellest kirjutada, äkki see on saladus. Eee.
Üks sõber siin ostis ka korteri, sellise peldiku ;)
No ja siis teine oluline asi. Ka
läks meelest. Ma ei ole enam poisike :)
