Kokkuvõtteks võin ma öelda...või siiski mitte veel

Blogi. Kellele ma seda siin õigupoolest pean. Endale? Sõpradele? Tõenäoliselt vist endale aga keegi loeb seda veel. Sellest pidi ju saama ehitusblogi...no ma ei tea... pole nagu väga seda nägu see asi. Ei ole siin suurelt miskeid nõuandeid jaganud mida kõrva taha tasub panna. Mõned üldised nõuanded on (mis päevalõpuks on ka tegelikult lihtsalt eelistuste ja maitseküsimused) aga sellist „vali see struktuur värv, sest see on parim“ asja ei juhtunud. Ilmselt oskan ma rohkem kirjutada mitte millestki, kui millestki. 

Sõbrannad soovitasid hakata suhteblogi kirjutama. Jaaa, miks mitte...väike asi ainult, millest ma seal siis kirjutama hakkan? Endast? Eih, meie väike armas Eesti on selleks liiga tibatilluke ja mul ei ole ka mingit ambitsiooni olla Carrie Bradshaw Seksis ja Linnast ... Ingrid Suhted ja Kalamajast. Lõbustan natuke end selle mõttega :) Sõbrannade ja sõprade suhetest? No ma ei tea, ega see armas kodumaa selle kahe lausega suuremaks pole läinud. Aga ühe suuuure üldistuse võin küll teha. Kõik inimesed otsivad elus seda suur tunnet. Mõned leiavad. 

Väike sünnipäevamäng. Tahad teada millised vallalised linnapeal liiguvad? Just sellised! PS! Väike erand, noormees paremal on ilmselgelt eksinud asukohaga (ilmselt ei ole ta eluasjades segaduses vaid lihtsalt kõvakuulmisega...või siis rebel, võta nüüd kinni)

Aga millised need Kalamaja Emotsioonid siin siis vahepeal on olnud. Ülivõimsad! Ma armastan Balti Jaama, siinset kirjut seltskonda ja oma kodu. Siin on nüüd mahapeetud viis või kuus soolaleivapidu, suur sünnipäevapidu, jõuluõhtu ja lugematul arvul istumisi ümber ümmarguse laua, mille Aleksander mulle „pärandas“. Siinkohal luban, et kirjutan kunagi ka temast. Olen siin elades, õigemini siia elamiseks ettevalmistamisel nii mõndagi tema kohta teada saanud. Temast on kirjutada. Ei tea kas peaks majapeal ka väikse uurimustöö laadse asja tegema, kindlasti saaks materjali juurde. Mõtlen sellele. 

Kirjutada on veel tegelikult paljust. On mõned mõtted. Seega ei lõpeta ma blogi pidamist, vähemalt mitte ennem kui olen kolm teemat siin veel läbi töötanud.

Kallid Sõbrad! Ilusat aastavahetust. Aasta 2012 on muutuste aasta, nii nad väidavad. Meie oleme muutusteks valmis.

Kuusk. Metsa ei jõudnud. Kahju. Aga nulg on kodus ja tasakaalustatud ehetega.

Oskan lubadusi täita

Läksin see nädal kaks korda oma Kalamaja kodust jala tööle ja tagasi. Aega võttis see täpipealt 30 minutit (üks ots). Ülimõnus. Kõndisin, mõtlesin omi mõtteid ja märkasin inimesi enda ümber. Isegi Balta alkassid tundusid mulle head ja toredad. Tegelt nad on ka, aga neid lihtsalt ei mõisteta. No ma ise ka ei mõista, see selleks.

Koju tagasi tulin ka jala, käisin vaatasin selle rahvusvahelist kuulsust kogunud kuuse samuti üle. Ilusti püsti, vähemalt selleks korraks. Ilus vaadata. Ma ikkagi hääletan päris kuuse vastu, kodus siis. Hea oleks juba kodutöö kuuseosas ära teha, ise metsast kontseptsioon peaks töötama. Mitte Miniga. 

Mõtlen.