Eestis on jälle/lõpuks ometi talv. Jälle, sest alles ju oli talv ja lõpuks ometi, sest ma juba korraks kartsin, et lund ei sajagi maha. Mulle talv meeldib. Olen alati hinnanud tunnet, mida on võimalik saavutada koduaknast väljavaatamisega. Toas on hea soe ja õues paugub pakane. Istud mõnusalt kamina ette, jood teed või glögi, jalas on villased sokid ja seljas midagi mõnusat pehmet. Mängib Vikerraadio ja ajad sealjuures juttu hea sõbraga. Hubasus, kodusoojus. Kõike seda on mul võimalik saavutada, välja arvatud kodu soojust. Reaalselt. Mul ei olnud tänase päevani radikaid. Kütsin oma kodu elektriradikaga ja iseenesest on soe aga pole nagu päris see. Kaminat pole mul ka, see oli lihtsalt fantaseerimiseks. Samahästi võin ma suvel kirjutada kuidas ma lähen hommikukohvi jooma rõdule, kõrvale ampsan värsket croussanti. Unistamine, see on ju selleks, et ... unistada. Unistama peab.
Radikatest on saanud teema. Kindlasti oleks seda saanud teha lihtsamalt. Mina aga otsustasin kasutada ära vanad malmradikad. Olen sellest ka varem kirjutanud aga protsess oli algusest peale pisut keeruline. Vanad mürkrohelised radikad on igatahes seinas ja nüüd hoopis pronksid. Väääga ilusad, kahjuks veel külmad.
Kodusoojus. KoduSoojus. Mul on kodusoojusega seoses esimene assotsiatsioon talumaja, kus on suur köök suuuure söögilauaga. Seal on maas triibuline kaltsuvaip ja akna ees heegeldatud valged kardinad, seal on raudselt leivaahi (ja mina oskan leiba teha) ning mõnus tugitool, kus raamatut lugeda. Valgus on tagasihoidlik ning laual on suur küünlajalg. Väga selge pilt ja teostatav. Kunagi.
Oma praeguses kodus tunnen ka seda kodusoojust. Mul on seal hea olla ja mu meelest on ka külalistel mõnus. Lugesin FengShui raamatust, et kodu peab olema selline, et külalised ei tohi ennast seal liiga hästi tunda. Nad muidu käivad tihti ja ei taha ära minna. Selle mõtte lasen täiega üle. Helenegi eile küsis, et sa mõni õhtu üksi ka oled või? Vahest ikka olen. Tuleb ette. Sõber Arsi viriseb koguaeg, et pagan sul on nii külm, aga külla tuleb ikka. Ta on muidugi mõnus pugeja ka (mitte mulle siinkohal). Olime külas minu sõbrannal Nelel, kes elab kõrval trepikojas. Arsi, kes jääb alati hiljaks, tuli sinna ja kukkus kohe komplimente pilduma. Alustades siis sellest kui hea Nele välja näeb (ta nägi ka), minu meelest ta mainis ka korra, et Nele lõhnab hästi aga see võib nüüd küll puhtalt minu fantaasia olla ja siis ta ei saanud ka mainimata jätta, et „Vaata Ingrid kui soe Nelel on“.
Kuidas on nii, et on kodusid, kus kodusoojus on olemas ja siis teised kohad on sellised...üürikad. Isegi kui nad ei ole üürikad. Samas on üürikaid, ühiselamuid, kus hubasus on saavutatud ja seal on tõelise kodu tunne. Elasin kunagi Kadri, Kädi ja Gretega koos ühias ja see oli meie kodu, meie oma kodu. Tore on muidugi see, et Kädi ja Grete tuba oli alati ülikorras ja meil Kadriga oli nii, et kui mina õppisin, siis mulle väike mäsu meeldis. Kusjuures olen ise alati arvanud, et korras töölaud aitab saavutada paremaid tulemusi. Aga võta näpust. Kuulsin R2-est ühest uurimusest, kus tõestati vastupidist. Nimelt saavutatakse mõõdukalt sassis töölauaga oluliselt paremaid tulemusi. Võta siis kinni, mis see õige siin on. Mulle koristada meeldib, väga. See on minu teraapia. Ma lapsena tahtsin koguni koristajaks saada, päriselt ka. Ma tahtsin selline koristaja olla kellel on oma meeskond ja siis see meeskond, teeb kõik kõnniteed korda ja siis mu mehel on buss ja mina aitan tal seda bussi korras hoida ja meie bussil on kardinad ja piletit ei pea ostma. Ma ei tea kas see on hea või halb, aga bussijuhile ma mehele pole läinud.
Eelmisel aastal kui Soomes elasin, siis meeldis mul, nagu igale eestlasele, käia IKEA-s. Juhtusin kuulama ka ühte raadiosaadet, kus räägiti, et IKEA-s käib kahte tüüpi inimesi (mul ei õnnestu ennast kummasegi sokutada). Ühes on äsja armunud paarid kes sisustavad ühist kodu. Nad on silmnähtavalt õnnelikud ning mehed, kes enamasti igasugust poodlemist jälestavad, on seal ka rahulikud ja mõtlevad kaasa. Koos valitakse siis laudu, toole, lusikaid, voodipesu, valgusteid, kahvleid ja kõike, mida ühes kodus vaja läheb. Teine sats on mehed, kelle naised on korterist välja kolinud. Mehed käivad morni näoga ringi ja ostavad kõige elementaarsemat kraami – kaks kahvlit, kaks taldrikud, üks käterätt. Aga mis peamine, neile jäi Ainult korter. Korter, millel on kogu selle muu kraami kõrval rahaline väärtus, aga mis mingist hetkest ongi Ainult korter. Mitte kodu. Seal võivad olla isegi töökorras radikad, kodusoojust need ei anna.
Kallid Sõbrad. Et teil oleks külmad käed :)
