Ma olen viimasel aastal väga palju mõelnud saatusest või nagu hetkel Kädi msni nimi „Everything happens for a reason“. Ja just eriti palju olen sellele mõelnud viimasel nädalal. Ehk kui ma oleks ja kui ma poleks… (Oleks on pahapoiss aga keegi ei tunne Poleksist)
Eelmine korteri omanik Aleksandr pärandas mulle kõige muu hulgas ka kõik oma nõud. Suurest austusest tema, looduse ja iseenda vastu otsustasin kõik nõud kenasti ära pesta, sorteerida ja neile võimalikud head kodud otsida. See nõudepesu oli üks paras peavalu, sest mul polnud puhtaid asju kuhugi õieti kuivama panna ja tagatipuks voolas kogu must vesi, mis ma köögi kraanikausist alla lasin vannitoa põrandale. Tükk aega ikka mõtlesin, et ei tea mis asi see õues niimoodi plädiseb. Midagi hullu õnneks ei juhtunud. Igatahes said puhtad nõud kenasti karpidesse sorteeritud ning mõned asjad võtsid endale Ülle ja Hanna. Aga ülejäänud asjad jäid oma aega ootama, või noh tegelt nad jäid ootama, et ma nad Uuskasutuskeskusse viiks. Täpselt kolm kuud peale nõude pesemist ei olnud midagi muutunud, ootamine jätkus. Ma kuidagi ei jõudnud selleni, et asjad ära viia. Laiskus see ei ole, ma ei teagi mis see on. Igatahes lõpuks peale ehitaja kümnendat palvet asjad jalust ära viia võtsin ma ennast kokku. Võtsin Rellu seltsiks ja viisin asjad Kalamaja Uuskasutuskeskusesse, mis muuseas asub Säästumarketiga samas majas (see on oluline info nendele, kes seda keskust otsima hakkavad ;).
Uuskasutuskeskuses leidsin raamatu, millest Arsi oli mulle just eelmisel päeval rääkinud ja otseloomulikult ma selle endale ka ühe euro eest soetasin. Ja siis nägin ka täpselt selliseid tugitoole nagu ma olen endale tahtnud. Saatus ja a´12 eurot. Kui ma oleks nõud õigel ära viinud, siis ma poleks saanud endale seda raamatut ja minu külalised istuks pool aastat põrandal.
 |
| Roosa kasukas jäi poodi... |
Kindlasti on saatusel ka midagi sellega pistmist, et tänane päevauudis on see, et kogu ehitus peatub kaheks nädalaks. Ühtlasi tähendab see seda, et minu esimese septembri plaan ei rakendu. Aga mis siis…nii imelik kui see ka pole, pole ma üldse kurb. Mul on nüüd lisaaega, et tegeleda klaverimüügi, vannitoa kappide, mööbli ja muu sellise kraamiga. Kes teab milleks see delay hea on ja jumalapärast ostke keegi see klaver ära. Ausõna ehitaja lööb mu maha ja see on asi milles ma ei oska mitte midagi positiivset leida või kui äkki… J
Olge mõnusad!
No comments:
Post a Comment