Üks punkt koera kasuks (hetkeseis 1*:1 000 001)

Ma poleks (Oleks Poleks) pidanud eelmisel korral rääkima suurtest rottidest. Ma tean, et mu ema ütleks praegu: „Ise sõnusid ära“ ja võibolla on tal õigus, sest sõnal on suur mõju. Igatahes, ma ei saanud üks öö üldse magada, mina kes magad kasvõi püstijalu ja ei kuule-näe midagi. Ärkasin öösel , sest kuulsin mingit krabistamist. Olin hästi vaikselt ja ei julgenud isegi hingata. Kindlasti on keegi sisse tulnud ja nüüd sorteerib minu isiklikes asjades, vastik. ... OK, kuulan veel natsa, tundub, et sorteerimine ei käi minu dokumendikapis vaid prügikastis. Pagan, mul on ju igast luuke ja värke lahti, kindlasti on mõni sõbralik hiir leidnud, et sellist lahtist ust oleks patt kasutamata jätta. Häälekähisedes tegin kassihäält, suht piinlik tagantjärgi mõelda. Kassihääl ei aidanud , võtsin kogu oma julguse kokku, libistasin käed teki alt välja ja plaksutasin. See aitas ja mõneks ajaks oli vaikus majas. Mõneks ajaks. Selline trall kordus umbes miljon korda ja ma olin hästi kuri, sest mul oli vaja hommikuks välja magada. Asi kulmineerus sellega, et ma olin 100% kindel, et vähemalt  sada meetripikkust rotti jagavad minu võileivamaterjali võrdseteks osades ja käib ka suurem vaidlemine teemal, kas paprika tekitab kõrvetisi või mitte.

Hommikul, mis ebatavaliselt oli päriselt ka hommikul (vahemärkusena see, et mu ema palus mul hommikut üks päev (või oli see õhtu) defineerida); kell oli igatahes 6:10 ja ma võtsin kogu oma julguse kokku ja ärkasin ülesse. Panin sussid jalga ja olin valmis selleks, et keegi silkab mu jalgade vahelt läbi. Hoidsin kiljumise isu tagasi, varahommik ikkagi ja ega ma metsas ei ela. Olin oma lühikese uneajal näinud ka nägemust, kuidas tegelikult ei ole need rotid, kes krabistavad vaid kassid ja, et kassid kiusasid hiiri. Minu unenäos üks hiir lonkas, vastikud kassid. Suht segane värk igatahes.

Läksin hinge kinni hoides kööki. Olin valmis kõige hullemaks. Aga ei midagi! Mitte midagi! Kõik oli korras, prügi oli kenasti prügikastis, leib laual, paprika ka alles. Ühesõnaga, ma ei tea kas ma hakkan hulluks minema või tuli eelmine omanik Aleksander mind kummitama (ei sõnu ära siin midagi) aga minu köögis polnud ükski näriline käinud.

Ja ma loodan, et see on märk sellest, et ma pean koera võtma.

*koer peab üksi kodus olema ja see ei meeldiks talle