Super Mario

Eile oli väga eriline päev. Korteril oli sünnipäev. Sellele vaieldi küll tugevalt vastu, sest väidetavalt sündis see korter 27 aastat enne mind aga ma sõnastan siis ümber. Korteriga olen ma abielus olnud täpselt pool aastat. Ka sellele võib vastu vaielda, sest me ei ole ju päriselt abielus. Ma olen lepingulises suhtes oma enda koduga olnud täpselt pool aastat. Tean, et isegi üks vaidlev jurist on selle väitega nüüd nõus (Arsi, ära muretse, ma nimesid ei hakka nimetama).

Aga tõepoolest. Pool aastat. Läks pool aastat, et ühest korralikust viinapunkrist sai minu kodu. Nüüd, kui tõesti on asi nii kaugel, et on võimalik sisse kolida, siis ma sellega ülepeakaela ei kiirusta. Nüüd pole enam kuhugile kiiret. Aega on. Tõenäoliselt selles elus, ma enam ema juures ei ela ja see tähendab, et ma päriselt ka saingi suureks. 

Selles elus. Mitu elu meil on? Mitu antakse? Ma arvan, et nii palju kui me ainult ise tahame. Ainult Super Marios on piir ees, kuus elu ja mäng läbi (kusjuures, ma ei ole kindel, et tänapäeval kuus on aga kunagi oli ja siis see lõppes nii totralt, et lihtsalt ei saanud enam edasi mängida, Mario jäi lihtsalt ühte kohta ja edasi ei saanud minna. Suht jama). Täna nädalapärast hakkab mul mitmes mõttes uus elu ja see on ka üks põhjus, et miks ma kolimisega ei kiirusta. Las olla siis kõik juba uus. 

Aga töö ei saa kunagi otsa. Mil iganes, kallis sõber, vajad teraapiat anna teada. Sõber Arsi värvis ühel kenal laupäeval radikatorusid ja leidis, et see on üks tänuväärt töö. Tulemus on kohe näha ja „oled midagi ära teinud“. Otsa värvis veel ühe tabureti aga siis sai aeg otsa. Aga radikate värvimisest. Kui on seinas kenad malmradikad, siis ei maksa kuulata tarkade õpetusi sellest, et neid on keeruline ja võimatu korda teha. Ei ole hullu midagi. Peale mitmeid katseid seda teha lasta võttis Margus asja omale südameasjaks ja tegi lihtsalt ära. Radikad tuleb kõigepealt liivapritsiga puhtaks teha ja siis metallivärviga spreimeetodit kasutades üle lasta. Poest ei maksa küsida radikavärvi, seda on ainult valget ja veel mingit jamat värvi. Minu radikad said metallivärviga (sisse segati mingit asja, mis aitab neil kiiremini kuivada ja teeb värvi vedelamaks) pronksiks ja näevad välja nagu uued. Ja ei olnud ka kallis. Tasub proovida!

Näeme juba õigepea Kalamajas.